← Kõik uudised

Kuus banaanimüüti, mis ei pea paika

Banaan on üks ostetumaid puuvilju. Veel enamgi, Prisma statistika näitab, et banaan on populaarne aastaringselt ning kuulub iganädalaselt enim ostetud toiduainete TOP 10-sse. Banaanide müüki ei mõjuta eriti ka kampaaniad, sest näiteks Prismades on banaanidel turu parim või sellega võrdväärne hind igapäevaselt. Samal ajal levib banaanide säilitamise, küpsemise ja kasutamise kohta hulgaliselt müüte, millest kõik ei pruugi tõele vastata.

Müüt nr 1: pruunide täppidega banaan on halvaks läinud

Pruunid täpid banaanikoorel ei tähenda automaatselt, et vili oleks riknenud, vaid annavad märku sellest, et banaan on küps, pehme ja magus. Kui banaan on aga seest ebameeldiva lõhnaga, väga vesine või hallitanud, on lugu vastupidine.

Täpilise banaani äraviskamine üksnes välimuse tõttu tähendab seega sageli täiesti söödava toidu raiskamist. Seda aga üritatakse kauplustes vältida. Prisma puu- ja juurvilja kategooriajuhi Lilia Siigi sõnul püütakse Prisma kauplustes üleküpsenud banaane siiski päästa. Selleks on meil kasutusel smuutikastid, kuhu suunatakse söömiseks veel sobivad, kuid oma tavapärase müügiküpsuse ületanud banaanid. Nii antakse neile uus võimalus ja vähendatakse toiduraiskamist.

Müüt nr 2: banaani ei tohi panna külmkappi

Banaani võib külmkapis hoida, kuid oluline on see, millal ta sinna panna. Rohelist banaani pole külmkappi mõtet panna, sest jahe temperatuur pidurdab selle küpsemist. Kui aga banaan on saavutanud soovitud küpsusastme, võib külmkapp aidata riknemisprotsessi aeglustada. Samas tuleb meeles pidada, et külmas võib banaani koor kiiresti tumeneda, kuigi koore all olev vili on endiselt täiesti söödav.

Seega lase banaanil kõigepealt toatemperatuuril valmis küpseda ja aseta see külmkappi siis, kui tahad seda küpsusastet veidi kauem säilitada.

Müüt nr 3: banaane tasub hoida koos kõigi teiste puuviljadega

See ei pea päris paika. Küpsevad banaanid eraldavad etüleeni – looduslikku taimset hormooni, mis mõjutab viljade valmimist. Seetõttu võivad banaanide kõrval kiiremini küpseda ka mitmed teised puu- ja köögiviljad.

Seega, kui näiteks avokaado või mõni muu vili ei taha kuidagi küpseks saada, võib banaani naabrus sellele valmimisele aidata. Kui aga su eesmärk on teisi vilju võimalikult kaua värskena hoida, tasub küpsed banaanid neist eemal hoida.

Müüt nr 4: kõik poes olevad kollased banaanid korjatakse juba küpsena

Tegelikult alustab banaan oma teekonda Eesti poelettidele hoopis teistsugusena, kui me oleme harjunud banaane ette kujutama. Banaanid koristatakse kasvukohas veel rohelistena ja näiteks Prisma kauplustes müügil olevate banaanide päritolumaaks on  peamiselt Costa Rica. Rohelisena korjamine võimaldab neil läbida pika transporditee ilma, et viljad teekonna jooksul üle küpseksid. Küpsemist juhitakse hiljem kontrollitud tingimustes, et banaanid jõuaksid kauplustesse sobivas valmidusastmes.

Müüt nr 5: poes tasub valida alati kõige kollasem banaan

Banaane valides tuleks arvestades ajaga, millal plaanid neid süüa. Kui soovid banaani tarbida juba sama päeva jooksul, tuleks valida kollane või isegi pisut täpiline vili. Kui banaanid peavad vastu pidama mitu päeva, tasub korvi panna ka rohekamaid.

Kõige otstarbekam on osta korraga erineva küpsusastmega banaane. Nii ei lähe kogu kobar korraga halvaks ja on võimalik vähendada ka kodust toiduraiskamist. Lilia Siigi sõnul eelistavad Prisma kliendid üldjuhul siiski banaane, mis on kohe söömiseks sobivas küpsusastmes.

Toidublogija ja Prisma Konto arendusjuhi Liina Karroni sõnul on nii rohelises kui ka küpses banaanis on sama palju kaloreid ja toitaineid, peamine vahe on aga süsivesikute vormis. Rohelises banaanis esinevad need tärklisena, mis toimib soolestikus, täpsemalt jämesooles, prebiootikumina ehk on toiduks kasulikele bakteritele. Samas ei peaks seetõttu tooreid banaane sööma, vaid pigem otsida selliseid vilju, mis on katsudes tihked ja otstest rohekad. Küpses, pruunitäpilises banaanis on tärklis muutunud erinevateks suhkruteks, sellest ka küpse banaani magusam maitse.

Müüt nr 6: liiga küpse banaaniga pole enam midagi peale hakata

Vastupidi – mida pehmemaks ja magusamaks banaan muutub, seda rohkem võimalusi avaneb köögis selle kasutamiseks. Üleküpsenud banaani saab kasutada näiteks pannkookides, smuutides, pudrus, muffinites või banaanileivas. Kooritud banaani saab ka tükkidena sügavkülmutada ning hiljem kasutada smuutides või külmutatud magustoitudes.

Banaani puhul pole seega olemas ühte ideaalset küpsusastet. Rohekam vili sobib inimesele, kes soovib seda süüa mõne päeva pärast, kollane kohe söömiseks ning pruunikirju banaan võib osutuda kõige paremaks küpsetamisel või smuutide tegemisel. Kõige olulisem on mitte hinnata vilja ainult koore järgi, sest veidi tumedam banaan ei pruugi tingimata olla raisku läinud.