Märtsikuu tõi Prismasse erilise kampaania „Parim toit tuleb lähedalt“, mis keskendub Eesti toidule ja kodumaistele väiketootjatele. Kampaania eesmärk on tõsta esile Eesti tootjate kvaliteetseid ja värskeid tooteid ning rõhutada kohaliku tooraine tähtsust. Sel korral saavad eritähelepanu Pajumäe talu, Saidafarm, Andre Juustufarm, Äntu Mõis ja Matsimoka — igaühel neist on oma ainulaadne lugu ja eripära.
Pajumäe talu ajalugu ulatub rohkem kui saja aasta taha, kui mõisate jagamisel sai ühest mõisatükist Pajumäe talu. Piima töötlemisega alustati 1998. aastal ning 2001. aastal pälvis Pajumäe talu ühe esimestest mahetunnustustest Eestis. Pajumäe talu tootevalikusse kuuluvad mahedad jogurtid, kohupiimakreemid, toorpiim, keefir, juust, koor ja või. Eriliseks teeb Pajumäe talu just see, et kõik piimatooted valmistatakse Eesti mahepiimast ning mustikad mustikajogurti ja mustika-kohupiimakreemi jaoks on korjatud Tartumaalt Rõngu ümber asuvatest metsadest.
Talu koostöö Prismaga on kestnud üle 15 aasta, mille jooksul on poelettidele jõudnud mitmed uuenduslikud tooted, näiteks mahe õunajogurt ja cheddar-juust. Pajumäe talu on tuntud ka oma peresõbralikkuse poolest — talu külastavad sageli ekskursioonid ning lapsed saavad proovida kohupiimakreemide valmistamist.
Saidafarm loodi 1992. aastal ning oli tol ajal suurim mahefarm Euroopas. Farmi asutajad ammutasid inspiratsiooni Rootsi, Soome ja Saksamaa mahetootjatelt, seades eesmärgiks kasvatada toitu ilma keemiliste väetiste ja mürkaineteta. „Külastades neid farme oli meie farmi kaheksale asutajale selge, ega meie pole viletsamad, et ei suudaks toota kasutamata keemilisi väetisi ja mürkkemikaale. Meie ainus väetis on sõnniku kompost. Sellel põhimõttel oleme tootnud tänaseni,“ räägib Saidafarmi perenaine Helve Särgava.
Saidafarmi tooted, nagu kohupiim rosinatega, astelpajumoosiga kohupiimakreem, keefir ja Saida juust, on hinnatud nende värskuse ja puhta maitse poolest. 2013. aastal pälvis farm lausa Läänemere äärsete riikide keskkonnasõbraliku farmi tiitli.
Saidafarmi koostöö Prismaga algas 2008. aastal ning nüüdseks on Prisma lettidele teiste toodete kõrvale jõudnud ka uudistoode mahekeefir ning tulevikus ka külmkuivatatud juustukrõpsud. Farmi erilisus seisneb ka kestlikkuses — näiteks kasutatakse piimatankide jahutusvett korduvalt ja külmutite soojust uuesti sooja tarbevee saamiseks ning rohkem kui 90% toodetes kasutatavast toorainest pärineb oma farmist.
Sarnaselt Pajumäe taluga külastab ka Saidafarmi palju kooliõpilaste ekskursioone, kes kuulavad õhinaga juttu lehmade elust ja sellest, kuidas mahetoit kasvab. „Tihti kuuleme laste suust repliiki, et minule eriti piimatooted ei maitse, kuid need on väga head. Vahel küsimusi kuulates mõtlen, et kui võõrdunud ikka ollakse tegelikust elust. Kiitus neile, kes näitavad lastele, et piim ei tule kauplusest,“ lisab Särgava.
Andre Juustufarm alustas juustu valmistamisega 2015. aastal, et väärtustada oma farmi lehmade, mummukeste, tööd. Suurtööstustele anonüümselt piima pakkumise asemel otsustati ise juustu valmistama hakata.
Koostöö Prismaga on kestnud peaaegu kümme aastat, mille jooksul on poeletile jõudnud nii nooremad kui ka vanemad juustud. Andre Juustufarmi uhkus on kaua laagerdunud juustud, mida valmistatakse täispiimast ja mis on tuntud oma rikkaliku maitse poolest.
Farmi eripäraks ongi nende lehmakari — 220 mummukest, kellest igaühel on oma nimi ja iseloom. Eriliselt märkimisväärne on ka see, et farmis elavad Eesti eakaimad lehmad, kellest mitmed on juba üle 13 aasta vanad.
Äntu Mõisas on mahemune toodetud alates 2012. aastast ning 2021. aastal lisandusid ka esimesed mahebroilerid. Koostöö Prismaga on kestnud üle kümne aasta ja see on aidanud mahetooteid laiemale tarbijaskonnale tutvustada. Äntu Mõisa tootevalikusse kuuluvad Kikerikii mahemunad ja mahebroileriliha, aga ka Äntu Gurmee maheviinerid ja -vorstid.
Äntu Mõisa eesmärk on laiendada mahebroileriliha toodete valikut, et pakkuda tarbijatele veelgi mitmekesisemat mahetoodete sortimenti. Samuti plaanivad nad suurendada tootmisvõimekust, et vastata kasvavale nõudlusele: „Õnneks on Eesti tarbija teadlik ja hindab puhast ning kvaliteetset toitu. Mõistame, et hinnal on alati roll, kuid usume, et üha enam inimesi peab oluliseks nii toidu päritolu kui ka selle mõju tervisele ja keskkonnale. Meie soov on teha mahetooted kättesaadavamaks, et üha rohkem peresid saaks nautida puhtast toorainest valmistatud maitsvaid ja tervislikke roogasid,“ sõnab Lauri Bobrovski.
Lisaks hoolitsevad nad oma kanade heaolu eest, võimaldades lindudel vabalt liikuda ja nautida päikest. Kevadel, kui on võimalik kanad rohumaale siblima lubada, saab nautida tõeliselt toredat vaatepilti. „Oleme loonud kanadele aedikutes varjualuseid, mis on populaarsed „kokkusaamiskohad“, kus omavahel kaagutada,“ lisab Bobrovski.
Üks vahvamaid lugusid Äntu Mõisa farmist on seotud sõidutee all oleva truubiga, mis ehitati, et ühendada kaks rohumaad. „Alguses mõtlesime, kas kanad ikka taipavad seda kasutada, aga paari päevaga oli asi selge – nutikad linnud leidsid kiiresti tee sinna, kus rohi on lopsakam ja siblida mõnusam. Ehe näide sellest, kuidas loodus ja nutikad lahendused käivad käsikäes,“ rõõmustab Lauri Bobrovski.
Matsimoka lugu sai alguse 1982. aastal, kui Aivar Inno alustas Karjalas suitsuliha valmistamist. Ametlikult loodi ettevõte 2006. aastal ja tänaseks on Matsimoka tuntud oma naturaalselt laagerdatud suitsuliha, salaamide ja toorvorstide poolest. Eriliseks teeb Matsimoka see, et kõik nende tooted on valmistatud ilma jahu ja maitsetugevdajateta ning toodete suitsutamisel kasutatakse naturaalset leppa.
Koostöö Prismaga algas 2021. aastal, kui koroonapandeemia ajal vähenes ettevõtte kvaliteetlihapoodide läbimüük. Prisma oli abiks, et Matsimoka tooted jõuaksid laiema tarbijaskonnani. Eriti populaarsed on klientide seas pasteet suitsulihakõrnetega, salaamid ja toorvorstid.
Matsimoka tegeleb pidevalt toodete uuenduste ning uute toodete väljatöötamisega. Viimase aja suurimaks uuenduseks on naturaalsest puljongist tehtud valmissupid, mis on osutunud väga menukaks. „Keedame konte 12 tundi ning saadud puljong annab suppidele sügava maitse. Need supid on tõesti restoranikvaliteediga. Hetkel tegeleme seadmete soetamisega, mis võimaldavad valmissuppe toota suuremas koguses,“ lisab Inno.
Jan Inno sõnul on Matsimoka alustala kohalik tooraine — kogu liha tuleb Põhja-Eesti ja Lääne-Virumaa farmidest. Kuigi Eesti turul nähakse veel kasvuruumi, siis on ettevõtte tulevikuplaanid seotud salaamide ekspordiga Balti- ja Põhjamaadesse.
Prisma kampaania „Parim toit tuleb lähedalt“ rõhutab kohaliku tooraine ja keskkonnasõbralike tootmisvõtete tähtsust. Pajumäe talu, Saidafarm, Andre Juustufarm, Äntu Mõis ja Matsimoka on suurepärased näited sellest, kuidas kvaliteet ja pühendumus viivad tarbijate usalduse ja populaarsuseni.
Märtsikuu jooksul tasub kindlasti pilk peale heita Prismas leiduvatele kodumaistele toodetele. Toredate piltide ja sõnumitega plakatid juhatavad sind kohalike väiketootjate maitsete maailma, kus parimad piima- ja lihatooted ning munad tulevad tõepoolest lähedalt!
