Märtsikuu tõi Prismasse kampaania „Parim toit tuleb lähedalt“. Seekordse artikli fookuses on kodumaised joogitootjad, kes panustavad kvaliteeti, kohaliku tooraine kasutamisse ja ainulaadsetesse maitsetesse. Tutvustame väga eripalgelisi tootjaid, kelle käe all valmivad nii siidrid, vahujoogid, teed kui ka õlled – Tori Siidritalu, Jaanihanso Siidrivabrik, Põhjala Teetalu, Andersoni Pruulikoda ja Õllenaut – kuid kes igaüks suhtub oma töösse äärmise hoole ja armastusega.
Tori Siidritalu asutati 2014. aastal, kui pererahvas kolis Tallinnast tagasi vanavanemate tallu Pärnumaal. Talu südameks on ligi 10 hektarit õunaaedu ja neli hektarit marjaistandikke, kust pärineb kogu tooraine talu siidrite ja vahuveinide valmistamiseks. Talus on võimalik näha Eestis ainulaadset õuna korjamise kombaini ning kaasaegseid tootmis- ja villimisseadmeid, mis aitavad tootmist hoida õigel kursil.
Talu kõige tuntum toode on Jääsiider, mis on kahel aastal valitud Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni poolt Eesti parimaks joogiks omas klassis. Lisaks siidritele valmistatakse Tori Siidritalus ka palju kiitust pälvinud alkoholivabu jooke ja marja vahuveine, näiteks muraka, tikri ja rabarberi. Need on erilised selle poolest, et neile ei ole lisatud suhkruid ega kunstlikke värvi- või säilitusaineid.
„Kvaliteetne toode saab alguse põllult, kus meie õunad ja marjad kasvavad. Peame väga oluliseks just õuna- ja marjasortide maitseomadusi,” rõhutab peremees, lisades, et talu aedades kasvavad sordid, mida teistes aedades naljalt ei leia. See võimaldab Tori Siidritalul valmistada tooteid, mis on omanäolised, maitselt puhtad ning eristuvad. Lisaks sordi ja maitseomadustele mängivad olulist rolli tootmistehnoloogiad ja joogimeistri oskused, mida järjepidevalt koostöös teiste rahvusvaheliste siidritootjate ja Eesti Maaülikooliga arendatakse.
Tori Siidritalu eripäraks on looduslähedane majandamine, mille puhtust kinnitavad ka talu tiikides elavad vesilikud – haruldased kahepaiksed, kes elavad vaid puhtas looduses. Nende leidmine andis ka idee ettevõtte logo jaoks. Kui siidritalu loomise algusaegadel otsiti sobivat sümbolit, ei tulnud head mõtet kuidagi. Ühel hilissügisesel päeval tuli aga taluõuelt üles kaevata vana betoonist trepp, mille eemaldamisel vaatasid sügavast august vastu väikesed vesilikud, kes olid sinna talveunne pugenud. Pärast esmast üllatust selgus, et need haruldased olendid on märk puhtast ja hästi hoitud loodusest.
„Me võtame vesilikke kui meie armsaid koduloomi ning neid suviti meie talu tiikides toimetamas kohates teame, et meie keskkonnaga on kõik hästi,“ märgib Karmo Haas. Sellest hetkest alates on vesilikud olnud talu sümboliks.
Jaanihanso Siidrivabrik on pereettevõte, mis on asutatud ajaloolise talukoha järglasena. 2013. aastal otsustati pikaajaline koduveini valmistamise hobi muuta tööks ja ametiks ning nii sündis Jaanihanso Siidrivabrik. Seejärel hakati renoveerima mahajäetud Edasi Kolhoosi remondikompleksi ning 2014. aastakäigu õunad pressiti juba seal.
Esimene kääritus toimub alati metsiku pärmiga, mis annab igale aastakäigule ainulaadse ja kordumatu nüansi. Nii muutub iga pudel justkui väikeseks ajakapsliks, kus loodus on oma jälje jätnud.
Kuigi Jaanihanso südames on eksklusiivsed šampanjameetodil valminud siidrid, on siidrivabrik laiendanud oma portfelli ka purgisiidrite ja alkoholivabade jookidega, et pakkuda suuremat valikut ja jõuda rohkemate siidrisõpradeni. Need uuendused pakuvad suuremat paindlikkust ja võimalust luua uusi, põnevaid maitseid, säilitades samas Jaanihansole omase naturaalsuse ja meisterlikkuse.
Kõige populaarsemad tooted on Jaanihanso Doux šampanjameetodil valmistatud siider, Jääsiider ja Rheum Naturel rabarberi-õunasiider. Erilise koha klientide südametes on võitnud ka Jaanihanso alkoholivabad siidrid, näiteks Quince Naturel ja Rosé Naturel, mis pakuvad nauditavat maitseelamust ka neile, kes eelistavad alkoholivabu jooke. „Me ei tee lihtsalt magusaid mullijooke – meie alkoholivabad joogid on valmistatud ehtsast siidrist või õunaveinist, millest eemaldame alkoholi, et säilitada siidrile omane iseloom ning karge ja ehe maitsesügavus,” rõhutab Veronika Roosimaa.
Prismaga juba kuus aastat koostööd teinud Jaanihanso väärindab Eesti õunu, pirne ja mustsõstraid, luues neist naturaalseid ja kvaliteetseid jooke. Siidrid ja vahuveinid valmivad nende enda õunaaia, kohalike aedade ja õunakasvatajate saagist, millest suur osa on maheviljad. Samuti kasutavad nad Eestis kasvatatud mustsõstraid, et rikastada maitset ja tuua esile kohaliku tooraine parimaid omadusi. Lisaks siidri- ja veinitootmisele arendame Jaanihanso Siidrivabrikut tervikliku elamuskeskusena, kus saab nautida nii teatrit, ekskursioone, kooskokkamist, seminarikeskkonda kui ka pidusid – et iga külastus oleks eriline ja meeldejääv.
Põhjala Teetalu lugu algas 2013. aastal, kui perenaine ja teemeister Ly seisis valiku ees – kas lasta esivanemate talul laguneda või anda sellele uus elu. Armastus taimede ja looduse vastu suunas ta teetootmise juurde.
Põhjala Teetalu keskendub puhtast toorainest valmistatud marja- ja taimeteedele, kus igal detailil on tähtsus – alates istutamisest ja rohimisest kuni kuivade taimede puhastamise ja pakendamiseni. „Meie eesmärk on võimalikult vähe taimi vigastada, et rohkem imelisi aroomi- ja maitseaineid jõuaks tarbija teetassi,” rõhutab Ly Kaasik. Just seetõttu annavad Põhjala Teetalu teedele eriliselt tugeva marjamaitse külmkuivatatud marjad, milles on säilinud maitse, vitamiinid ja looduslik magusus. Nii saab vältida suhkru ning kunstlike maitse- ja lõhnaainete lisamist.
Koostöö Prismaga algas Põhjala Teetalul 2021. aastal ning kõige populaarsemad tooted on Mündine Vaarikas, Mündine Must Sõstar ja Magus Münt, mille maitsekombinatsioonid on saanud tarbijatelt palju kiidusõnu. Põhjala Teetalu kasutab peamiselt kohalikku toorainet, kasvatades mahedalt oma teeürte, nagu piparmünt, magus münt ja kummel.
Keskkonnasõbralikkus on Põhjala Teetalu jaoks oluline. Näiteks kasutavad nad püramiidikujulisi filterkotte, mis on valmistatud GMO-vabast maisikiust ning on tööstuslikult biolagunevad. „Paljud teekotid on valgendatud ja sisaldavad mikroplasti, kuid meie otsime alati lahendusi, et pakkuda teesõpradele kvaliteetset maitseelamust,” ütleb Ly poeg Erki Kaasik, kes emaga koos Põhjala Teetalule aluse pani.
Tulevikus soovib Põhjala Teetalu arendada teekultuuri Eestis ja olla jätkuvalt pioneer Eesti teemaailmas. „Paljud kohvijoojad on avastanud meie teed ja vähendanud kohvi tarbimist – see näitab, et looduslikud ja ehedad maitsed on aina rohkem hinnas,” lisab Erki Kaasik.
Andersoni Pruulikoda sai alguse 2014. aastal, kui kodusest pruulihuvist kasvas välja tõsine ettevõtmine. Esimesed aastad tegutseti „mustlaspruulikojana”, mis tähendab, et oma tootmisruume veel polnud ning õlut pruuliti teiste pruulikodade juures. „2020. aastal avati Tartus lõpuks oma pruulikoda, mis tähistas ettevõtte jaoks uut etappi. „Toodame kire ja armastusega väga omanäolisi ja maitsekaid õllesid ja muid jooke ning tänu sellele on saanud meie pruulikoda üheks tuntumaks nimeks nii Eesti kui ka välismaa väikeõlletootjate maailmas,” sõnab peapruulmeister Sten Anderson.
Andersoni Pruulikoja valikus on võimalikult eristuvad, mitmekülgsed ja mängulise disainiga käsitööõlled, milles kasutatakse parimaid looduslikke koostisosad.
Populaarseimate toodete hulgas on Westworld – klassikaline lääneranniku IPA, mis on oma tugeva humalaprofiili ja tasakaalustatud maitse tõttu saanud paljude lemmikuks. Lisaks jõuab peagi Prisma lettidele Catch UP! Chilli – unikaalne tomati ja basiiliku õlu, mida on vürtsitatud Carolina Reaper tšilliga.
Prismaga 2021. aastal koostööd alustanud Andersoni Pruulikoda panustab pidevalt toodete arendamisse ja uuendustesse, keskendudes üha enam ka alkoholivabale tootevalikule. „Meie eesmärk on pakkuda põneva maitsega õllesid, katsetada piire ja üllatada maitsekombinatsioonidega,” ütleb Anderson. Võimaluse korral kasutatakse populaarses õuna ja kaneeli õlles Appelhoff Eesti õunu. Varasemalt on pruulitud õlut ka Eesti metsadest korjatud mustikatest ning kasutatakse kohalikku rabarberit ja ka Rõngu Mahla tooteid.
Hetkel on Andersoni Pruulikojal tugev koostöö Hollandi, Soome, Saksamaa, Bulgaaria ja Leeduga, kus nende loomingulisi õllesid hinnatakse kõrgelt. „Tahame ka Eesti turul rohkem kanda kinnitada ja Eesti tarbijate jaoks rohkem pildis ja kättesaadavad olla,“ lisab Anderson.
Õllenaudi tegevus algas 2013. aastal, kui käsitööõlle huvilised otsustasid muuta kire ja teadmised päris pruulikojaks. Idee sündis pärast ühte pikka ja tüdimuseni igavat tööpäeva, kui Urmas Rootsile meenus sünnipäeval kohatud meest, kes oli tundide kaupa rääkinud õlle ajaloost ja pruulimisest ning andnud maitsta ka oma koduses pruulikojas valminud ülimaitsvaid õllesid. Selle peale saatis Urmas, kes oli oma korporatiivsest töökohast tüdinenud, meili uue pruulikoja loomise plaanidega sünnipäeval kohatud kodupruulijale Ilmarile, kes mõttes kohe kinni haaras ning uue ettevõtte Õllenaut pruulmeistriks asus.
Alustades eksles ka Õllenaut vastavalt „käsitööõllerevolutsiooni” tarbijanõudmistele mööda õllesortide ääremaid, kuid nüüd on juba üle viie aasta nende populaarseimad tooted traditsioonilised hele, vaskne ja tume õlu, mille puhul ei ole tarvis tarbijale erinevaid maitsenüansse selgitada, vaid piisab sõnast “õlu”.
Õllenaudi pruulikojast pärineb ka Eesti hinnatuim alkoholivaba õlleseeria Kaineken, mille eeliseks on päris õlle maitse. „Kuna toodame oma alkoholivabasid õllesid täpselt sama moodi, kui oma tavalisi õllesid, neist midagi hilisemate protsessidega eemaldamata või lisamata, siis ei lähe õlle äratuntav maitse kaduma,” rõhutab Roots.
Koostöö Prismaga algas juba 2014. aastal, olles nüüdseks kestnud üle kümne aasta. Selle aja jooksul on Õllenaut toonud poelettidele nii klassikalisi kui ka uuenduslikke tooteid. Viimaste hulgas on ka keskkonnasõbralikum pakendilahendus – osaliselt trükitud purki villimine, mille puhul kahandati tervet purki kattev silt kitsaks ribaks, et mitte rikkuda taaskasutusse minevat alumiiniumi plastikuga.
Õllenaudil on õlle väiketootjatest kõige uuem moderne ja automaatne pruulikoda, mistõttu katsetab ta pidevalt uute maitsetega ning toob peagi turule alkoholivaba laagri ja sel suvel ka oma algusaegade hitt-toote Simko Eili, mis täiendab pruulikoja populaarset purgiseeriat pale ale tüüpi õllega. Kuigi Eestis ei ole veel võimalik kasvatada kultuurhumalaid ega linnastada kohalikku otra, kasutatakse Rukki Eili pruulimisel Eesti rukkilinnaseid, et anda õlledele iseloomulikku täidlust ja maitset.
Üks erilisemaid lugusid Õllenaudi pruulikojast on seotud legendaarse „Lumelausujaga“. 2013. aasta sügisel olid valminud juba mitmed õlled, kuid imperial stout ei saavutanud järelkäärituses soovitud kangust ja jääi sildituna laonurka. Käsitööõllerevolutsioon kogus tuure, kuid stout ootas oma aega.
Jõulud ja aastavahetus olid mustad, kuid ilmateade lubas peatset lund. „Ühel õhtul pärast pikka pruuli-/villimispäeva aknale peksvat jaanuarivihma vaadates ja trepialuse imehea ikka veel nimetu stoudi kvaliteeti hinnates, hakkavad mõtted liikuma. Lumi… Talve… Lume…,“ meenutab Roots. Lumine talv saabus laupäeval ning foreign stout „Lumelausuja“ jõudis poodidesse jaanuarikuu teisel esmaspäeval. Sellest saati on see igal talvel välja lastud talve hakul ning siiani on see alati juhtunud koos lumega, välja arvatud 2019/20, kui pruulikoda kolis ja tootmine jäi pausile – see oli ka ainus talv, mis lumeta jäi.
Prisma kampaania „Parim toit tuleb lähedalt“ rõhutab kohaliku tooraine ja keskkonnasõbralike tootmisvõtete tähtsust. Tori Siidritalu, Jaanihanso Siidrivabrik, Põhjala Teetalu, Andersoni Pruulikoda ja Õllenaut on suurepärased näited sellest, kuidas loovus ja pühendumus kvaliteedile viivad edu ja tarbijate usalduseni.
Märtsikuu jooksul tasub kindlasti pilk peale heita Prismas leiduvatele kodumaistele jookidele. Toredate piltide ja sõnumitega plakatid juhatavad sind kohalike väiketootjate maitsete maailma – olgu need siis mullijoogid, käsitööõlu, siider või taimeteed. Parimad maitsed tulevad lähedalt!
