Värske statistika: vinduv majandus on pannud eestlased taas kodus süüa tegema
Mitu aastat jahtunud majandus on jätnud jälje eestlaste tarbimisharjumustele ning hinnatundlikkus on ostukäitumisest aina selgemalt näha, selgub Prisma 2024. aasta statistikast. Viimase aasta jooksul on hüppeliselt tõusnud lahtiste juurviljade ja söögi valmistamiseks kasutatavate piimatoodete müük. Piimatoodete kategoorias eelistatakse ka aina enam soodsamaid alternatiive, nende seas kilepiima ja Prisma omatooteid.
Sel aastal on märgatavalt tõusnud pea kõikide igapäevaseks söögitegemiseks kasutatavate toorainete müügimaht. Näiteks on eestlased võrreldes eelmise aastaga soetanud kolmandiku võrra enam kõrvitsat, 71% rohkem lahtist kartulit ning enam kui kümnendiku võrra rohkem sibulaid. Seevastu on langenud lahtiste saiakeste ja pirukate, valmis smuutide ja valmistoitude müügimahud.
"Klientide jaoks on hind ostude tegemisel muutumas üha olulisemaks argumendiks – kaks kolmandikku tarbijatest lähtub oma ostukorvi komplekteerides hinnast ja 67 protsenti inimestest on valmis minema teise poodi, et saada soovitud kaup sealt soodsamalt,” ütles Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru. “Seetõttu pole ka üllatav, et enim on tõusnud just hea hinnaga toodete müük, mis võimaldab maitsvad toidud ise soodsamalt kodus valmis teha.”
Lisaks juurviljade müügiedule lähtub müügistatistikast, et eestlased ostavad järjest enam ka mitmeid teisi tooraineid, mida koduköögis tarvis läheb. Viimase aasta jooksul on selgelt tõusnud nii toorjuustude, tervislike võiete kui ka maitsestamata jogurtite müük. Samuti leitakse poelettidelt tihedamini üles teised köögis hädavajalikud tooted - näiteks alati populaarsete tangude ja jahude müügimaht on tõusnud 4%. Viimasel aastal on oliiviõli hind maailmaturul märkimisväärselt suurenenud, mistõttu on päevalilleõli müük tänavu kasvanud lausa 70%.
Otsitakse soodsat, aga tervislikku
Kaimo Niitaru märkis, et kuigi tarbijad on otsimas viise, kuidas igapäevastelt kuludelt säästa – millele viitab taaskord tõusutrendile pöördunud kilepiima müük – siis ollakse jätkuvalt valmis võimalusel leidma viise rikastada oma toidulauda kvaliteetse ja isiklikele eelistustele vastava toidukraamiga.
"Kliendid ostavad rohkem kalatooteid, ostukorvi valitakse oma eelistustega sobivaid vegantooteid ning poelettidelt leitakse ka aina sagedamini üles gluteenivabad valikud. Samuti on näha, et eestlaste maitse-eelistused muutuvad iga aastaga rahvusvahelisemaks: tänavu on näiteks tex-mex toodete müük kasvanud 15%,” rääkis ta.
Järjest igapäevasemaks muutuv kodus kokkamine ja soodsamate valikute otsimine ei tähenda siiski, et endale vahepeal head ja paremat ei lubataks või lähedasi tähtpäevadel meeles ei peetaks. Võrreldes eelmise aastaga on tänavu ostetud 194 000 jäätist rohkem, misjuures kasvas enim just pulgajäätiste müük, lisaks on 76% rohkem ostetud stritsleid ja kümnendiku võrra enam kommikarpe.