
Palju aastaid tagasi algaja aiapidajana olin väetamise osas üsna tõrges. Tagantjärgi tarkusena oli asi muidugi teadmatuses.
Köögiviljade osas maheusku, arvasin, et kõik väetised on kurjast ja mingeid värvilisi terakesi mina küll oma taimedele viskama ei hakka. Paraku ilma igasuguse lisatoiduta jäid taimed nõrgaks, korjasid kergelt külge haigusi ja saak oli nigelavõitu. Nad vindusid, justkui hüüdes: “Süüa, süüa!”
Eks me kõik alustame millestki ja ma ei tajunud tollal, et värvilised terakesed on vaid üks tahk väetiste kirjus maailmas, väetada saab ka looduslikul ning loomulikul teel.
Kõdusõnnik, kompost, mereadru, erinevad taimeleotised ja lisaks veel poeriiulil üha täienev orgaaniliste väetiste valik – see kõik on nüüd leidnud tee minu aeda, taimed on tänulikud ja väljendavad seda suure saagi ja lopsakuse näol.