Väeta aed lokkavaks!

Meie aiablogija Mari-Liis jagab seekord oma nippe väetamise teemal.

Palju aastaid tagasi algaja aiapidajana olin väetamise osas üsna tõrges. Tagantjärgi tarkusena oli asi muidugi teadmatuses.

Köögiviljade osas maheusku, arvasin, et kõik väetised on kurjast ja mingeid värvilisi terakesi mina küll oma taimedele viskama ei hakka. Paraku ilma igasuguse lisatoiduta jäid taimed nõrgaks, korjasid kergelt külge haigusi ja saak oli nigelavõitu. Nad vindusid, justkui hüüdes: “Süüa, süüa!”

Eks me kõik alustame millestki ja ma ei tajunud tollal, et värvilised terakesed on vaid üks tahk väetiste kirjus maailmas, väetada saab ka looduslikul ning loomulikul teel.

Kõdusõnnik, kompost, mereadru, erinevad taimeleotised ja lisaks veel poeriiulil üha täienev orgaaniliste väetiste valik – see kõik on nüüd leidnud tee minu aeda, taimed on tänulikud ja väljendavad seda suure saagi ja lopsakuse näol.

Millist väetist valida?

Poes on väetiste valik suur ja lai ja seda, milliseid valida, otsustab iga aiapidaja ise.

Mina olen köögiviljaaias läinud maherada ja kasutan vaid naturaalseid looduslikke väetisi. Nõgeseleotis,kompost, kanakaka, mereadru – kõik need annavad oma parimad komponendid aiamaa mulda ja sealt edasi on juba puhas taimede rõõm.

Nõgeseleotist ja komposti valmistan ise, adru toon aiakäruga mere äärest, kanakaka graanuleid ostan poest. Kui oled korralik aiapidaja ja kõik nurgatagused umbrohust puhastanud, võib nõgeste leidmine keeruline olla. Hea uudis on, et nõgeseekstrakti saab kasvustimulaatori nime all osta ka poest ja võin oma kogemuse põhjal öelda, et nõges on tõesti taimedele kui imerohi. Veidi kiduraid ja kollakaks tõmbuvaid tomateid või kurke lahjendatud nõgeseekstraktiga kastes pole muutust paremuse poole vaja kaua oodata.

Mis lilli puudutab, siis osasid neist poputan ka n-ö mitteorgaaniliste, st sünteetiliste väetistega. Seda saavad kõik suvelilleamplid ja erinevates anumates kasvavad suvelilled.

Suvelillede jaoks lahustan vajaliku koguse väetist (täpsed juhised on kirjas väetisepaki või -pudeli tagaküljel) kastekannutäies vees ja kastan sellega lilli ülepäeva. Ampleid n-ö uputan üleni kausis, mis on täis sedasama väetisevett.

Ka linnakodus on mul rõdul suvelilled. Aga kuna neid ei pääse ma nii sagedasti väetama, kasutan seal aeglaselt lahustuvaid väetisegraanuleid, millel tabav nimi Maraton. Need võib juba kevadel taime juurde mulda pista, toimeained vallanduvad aegamööda ja väetist jagub õitsvatele taimedele neljaks-viieks kuuks.

Püsilillepeenart väetan kevadel, segades mulla hulka komposti. Roosidele puistan alates varakevadest kuni sügiseni kohvipaksu ja nende rõõm selle üle väljendub korduvas ja rõkkavas õitsemises praktiliselt terve suve.

Millal väetada?

Üldiselt vajavad taimed kevadel kasvu alguses rohke lämmastikurikast väetist, mis ergutab roheliste osade vegetatiivset kasvu.

Viljade valmimise ajal suureneb kaaliumi ja teiste mineraalainete vajadus.

Sügisel ei ole lämmastikurikkaid vätiseid kasvuergutajana vaja enam üldse kasutada.

Poest väetist ostes on hea visata hoolas pilk peale kasutusjuhendile. Seal on alati täpselt kirjas mineraalainete vahekord konkreetses väetises ja täpne doseerimisõpetus. Neid tasub kindlasti silmas pidada, kuna liigse väetamisega võid taimedele kasu asemel kahju tuua.

Tee ise taimede maiust: nõgeseleotis

Täida ämber või kauss väiksemaks tükeldatud nõgestega (10 l vee kohta võta u 1 kg nõgeseid)
Vala peale vesi, nii et see katab nõgeseid üleni.
Võid kasutada raskusena kivi, mis vajutab nõgesemassi vee alla.
Jäta anuma ülemisest servast u 5 cm vabaks, kuna peagi algab vahutav käärimisprotsess.
Kata anum kaanega.
Sega nädala-paari jooksul iga päev segu läbi. Leotis hakkab peagi käärima, nii see peabki olema!

Korralik nõgeseleotis on valmis siis, kui ta enam ei vahuta, st käärimine on lõppenud, on tumedapoolne ja lõhnab tugevalt. Ütlen ausalt, lõhn ei ole meeldiv, aga kuna leotis seisab kaane all, tunned seda vaid uut lahust tehes.

Väetamiseks kurna vedelik läbi tiheda sõela ja lahusta veega vahekorras 1:5. Kasuta saadud imevahendit kastmiseks või pritsimiseks.

Teksti ja piltide autor on Mari-Liis Ilover www.mariliisilover.ee

Vaata väetamise videot ka Prisma Instagramis ja Mari-Liisi Instagramis!

Valiku väetisi leiad ePrismast ja Prisma Aedadest.