Otse sisu juurde
Prisma
Tooted

Hoia tervist ja keskkonda – tee üks taimetoidupäev nädalas

Toit on palju enamat kui lihtsalt igapäevane vajadus – see on ka suur osa meie enda heaolust ja kultuurist, võimaldab väljendada loovust ning tähistada erilisi hetki. Tasakaalustatud toitumine toetab tervist ja aitab ennetada haigusi.

Toidu tähtsus ulatub ka meist kaugemale – meie valikud toidulaual mõjutavad oluliselt ka keskkonda. TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Mari-Eva Ahja selgitab, miks on kasulik oma menüü üle vaadata ning välistada kasvõi ühel päeval nädalas loomsed saadused.

Mari-Eva Ahja sõnul avaldab taimetoidupäevade pidamine meie tervisele kindlasti märgatavat positiivset mõju, kuid oluline on järjepidevus. „Taimetoidupäeva võiks võtta kui esimest sammu oma toitumisharjumuste tervislikumaks kujundamises. Uuringud näitavad, et köögi- ja puuviljade rohke tarbimine on seotud väiksema haigestumisega kroonilistesse haigustesse, milleks on näiteks südame-veresoonkonnahaigused, 2. tüüpi diabeet, teatud vähktõve vormid. Taimne toit aitab kaasa kaalulangetusele ja parandab ka üldist enesetunnet, kuna sisaldab rohkelt vitamiine, mineraal- ja kiudaineid,“ sõnab Ahja.

Vähem oluline pole ka keskkonnakasu, mis taimetoidupäevaga kaasneb. Just selle tõttu on hakatud ka erinevates valdkondlikes juhtmaterjalides sellele viitama. Näiteks keskendub keskkonnasäästlikkusele 2023. aastal avaldatud Põhjamaade toitumissoovituste kuues väljaanne. Seal selgitatakse teadusuuringute põhjal ka seda, kuidas toidu abil edendada tervist ja säästa keskkonda, miks tasub süüa rohkem kala ja vähem liha, ning propageeritakse taimepõhisemat toitumist. Mainitud toitumissoovitused toovad välja, et tervislik toitumine on enamasti ka kestlik. Soovitus vähendada punase liha tarbimist on kooskõlas ka teiste ülemaailmsete keskkonna- ja kliimauuringute aruannetega. Rohkem infot taimse toitumise keskkonnakasude kohta leiad näiteks Eestimaa Looduse Fondi Kliimamuutuste veebilehelt.

Taimselt toitumine ei muuda menüüd üksluiseks

Taimne toidulaud võib tegelikult olla väga mitmekesine ja toitev. Kui loomseid toite mitte süüa, jäävad alles:

• kaunviljad (eri oad (aed-, põld-, hiid-), läätsed (punased, rohelised, beluga jpt), herned);

• köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel);

• puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn);

• seemned (päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, chia-, kanepi-, lina-);

• mandlid ja pähklid (Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookos-, pekaani-);

• marjad (maasikas, viigimari, kirss, mustikas, pohl, goji-);

• seened (kukeseen, austerservik, šampinjon);

• teraviljatooted (nt leib, küpsetised, tatar, amarant, kinoa, hommikuhelbed, müsli).

Samuti saab taimseks toidukorraks valida taimedest, seentest ja muust mitteloomsest valmistatud pool- ja valmistooteid (nt tofu, sojapiim, taimsed pasteedid jms). Vegantoidud võivad olla nii toored kui ka küpsetatud, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, praed, kastmed, küpsetised, ahjuroad, koogid, tordid, kommid, šokolaadid, määrded ja väga palju muud.

Saadaval on ka vorsti, viineri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jne maitseid ja tekstuure matkivaid taimseid alternatiive. Veganmäärdeid, -kastmeid ja -jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning toitvaid kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest.

Milliseid taimseid toite valida?

Mari-Eva Ahja sõnul on ka taimseid toite valides ja valmistades oluline teha teadlikke valikuid, eelistades tarbida toitu võimalikult vähetöödeldud kujul. Ettevaatlik tasub olla ülitöödeldud valmistoitute tarbimisel. Sageli on need kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega ning võivad taimetoidupäevade kasu tervisele vähendada.

„Jälgima peaks kogu menüü terviklikkust – nii taimetoidupäevadel kui ka muul ajal. Mitmekesine ja tasakaalus menüü varustab meid kõigi toitainetega, mida organism toimimiseks vajab,“ rõhutab Ahja.

Eesti uuenenud toitumissoovituste kohaselt peaksid lapsed sööma iga päev köögivilju, marju ning puuvilju minimaalselt viis ja täiskasvanud minimaalselt seitse peotäit. „Selline soovitus ei ole juhuslik, vaid tugineb uuringutele ja teadustöödele, mille põhjal saab üheselt järeldada, et köögiviljade, marjade ja puuviljade tarbimine on seotud parema tervisega. Lisaks toetab suurem taimse toidu osakaal keskkonna kestlikkust, kuna taimse toidu tootmise ökoloogiline jalajälg on üldiselt väiksem,“ räägib Ahja.

Mari-Eva lisab, et lihtne ja praktiline juhis tasakaalustatud toidukorra koostamiseks on taldrikureegel, mis ütleb, et pool taldrikust olgu täidetud köögiviljadega, veerand valgurikka toiduga ja veerand kuulugu lisanditele nagu kartul, täisterapasta, –riis jms. Sellistest proportsioonidest saab lähtuda ka taimetoidupäevade toidukordade puhul. Väga heaks taimseks valguallikaks on kauniviljatoidud - läätsed, oad, herned, tofu.

Enamasti on toidupoodides taimsed valikud eraldi välja toodud kas eraldi hinnasildi või märgistusega. Näiteks Prismades asuvad lehekujutisega tähistatud taimsed alternatiivid teiste sama kategooria toodete juures, mistõttu pole tarvis asendusi kuskile mujale riiulile otsima minna.