Vanad maitsed uues kuues – tähistame koos!
Eesti Vabariigi aastapäev on meie kõigi ühine suur pidupäev ning selle tähistamine on osa meie rahvuslikust identiteedist. Norstat viis Prisma tellimusel jaanuari alguses läbi uuringu, millest selgus, et seda olulist päeva tähistab ligikaudu kolmveerand eestlastest ning enamasti koos perega.
Pole üllatav, et iseseisvuspäeval kaetava pidulaua kõige populaarsem toit on kiluvõileib, millele järgnevad hapukurk, marineeritud kurk, kartulisalat ja erinevad liharoad. Miks mitte pidada sel korral Eesti sünnipäeva aga veidi teistsuguste roogadega, mis valmivad nendest samadest armastatud toiduainetest?
Andekas fotograaf, toiduterapeut ja kokaraamatute autor Hele Mai Alamaa on just vabariigi aastapäeva silmas pidades pannud kokku kolm vahvat ja värviküllast retsepti, mis kaunistavad iga pidulauda ning väärtustavad puhtaid eesti maitseid.
Millised on aga rahvuspühade traditsioonid Soomes ja Norras?
Soomlased tähistavad iseseisvuspäeva 6. detsembril sama väärikalt ja traditsioone austavalt kui eestlasedki. Paljude jaoks on iseseisvuspäev vaikuse ja tänulikkuse päev, meenutades Soome ajalugu ja iseseisvuse tähtsust.
Kuidas soomlased tähistavad iseseisvuspäeva:
• Küünlad akendel: koduakendel süüdatakse kell 18 kaks küünalt. See traditsioon pärineb iseseisvuse algusaastatest ja on kodumaa austamise sümbol.
• Linnan juhlat ehk nö Lossipidustused: iseseisvuspäeva tipphetk on paljude jaoks vabariigi presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtt, mida jälgitakse televiisorist.
• Tundmatu sõdur: iseseisvuspäeval näidatakse televisioonis Väinö Linna romaani ainetel valminud filmi "Tundmatu sõdur", mille vaatamine on paljudele traditsiooniks.
• Pärgade asetamine ja pidustused: vabariigi president asetab taasiseseisvumispäeva hommikul pärja Hietaniemi kalmistule langenud kangelaste mälestuseks. Samuti peetakse mitmel pool Soomes jumalateenistusi ja tähistatakse iseseisvuspäeva.
• Paraad: Kaitsevägi korraldab iseseisvuspäeva paraadi, mis toimub igal aastal erinevas linnas.
Toidutraditsioonid on pereti erinevad, kuid tavaliselt nauditakse pidulikke ja traditsioonilisi Soome roogasid. Esindatud on Soome vetest ja metsadest pärit saadused. Peolaualt leidub tihti lõhet erineval kujul, Karjala praadi või ulukiroogasid. Karjalapirukaid muidugi unustamata. Magustoitudes säravad erinevad marjad. Murakad ja lapijuust on ka peolaua klassikaline kombinatsioon.
Norra pidupäevaks on konstitutsiooni päev 17. mail, mil eriti oluline on just hommik ja hommikusöök. Nimelt kaetakse vahetult enne paraadile minekut uhke hommikusöögilaud, kus on esindatud kindlasti värsked küpsetised, munaroad ja lõhe. Pidulikkust lisab tihti ka klaasike mullijooki. Paraadimelus on soolaseks ampsuks vorstikesed (saia vahel) ja lastele jäätis.
Õhtul on iga perel laual oma pere lemmikroad, aga magustoiduna on kindlasti esindatud kodus valmistatud tort, mida kaunistavad maasikad ja mustikad ning rahvuslipud.
Norrapärastest retseptidest on paljudele kindlasti meelepärased paksud vahvlid pruuni juustu, vaarika/maasikamoosiga ja hapukoorega. Lisaks seostub Norraga üks imeline kook, mille nimi on eesti keelde tõlgituna "Maailma parim" ning mööda ei saa vaadata ka klassikalisest Kransekakest, mis ehib pidupäevadel norralaste lauda.
